Pärnu Finantskonverents 2026 pakkus osalejatele seekord midagi tavapärasest täiesti erinevat. Mitte lihtsalt kuulata lugusid meeskonnatööst või juhtimisest, vaid minna ise kaheksapaadiga vee peale – varakevadise jaheda tuule ja lainetega, koos inimestega, kes ei olnud varem sõudnud ega teineteist päriselt tundnud.
Nägin paati istujate silmis teatud kõhedust, sest kõik järgnev oli neile teadmatus.
Küsimus tekib kiiresti: keda sa siin usaldad?
Ainus inimene, kelle poole vaadata, olin mina, kes ei istunud isegi paati 😬
Aga nad usaldasid mind, sest nad uskusid, et ma tean, mida ma teen.
Samas vastutus ja aerud olid ikkagi nende käes. Ning üsna kiiresti saadi aru, et kui igaüks hakkab tõmbama omas rütmis või mõtlema ainult enda peale, siis paat lihtsalt ei liigu. Või veel hullem – lõpetab karil.
Ja ausalt öeldes ei erine see väga ettevõtetest.
Ka seal sõltub tulemus sellest, kas inimesed tajuvad oma mõju teistele. Kas räägitakse omavahel õigel ajal. Kas usaldatakse üksteist surve all. Kas ollakse valmis võtma vastutust ka siis, kui olukord muutub ebamugavaks või ebaselgeks.
Tippspordis, nagu ka finantsmaailmas, on tulemused mõõdetavad ja surve suur. Küsimus ei ole ainult selles, kui tugev või tark keegi individuaalselt on. Küsimus on selles, kas meeskond suudab kriitilisel hetkel toimida ühes rütmis.
Minu jaoks oligi kogu päeva peamine mõte väga lihtne: rütm on kõik.
Kui meeskond leiab ühise rütmi, muutub raske töö kergemaks ja tulemused tulevad loomulikumalt. See ei tähenda väiksemat pingutust, vaid seda, et energia ei lähe üksteise vastu töötamisele.
Mulle meeldib selle juures eriti see, et paat ei valeta. Kontoris võivad probleemid jääda pikalt peitu. Koosolekutel võib noogutada. Aga paadis on kohe aru saada, kas ollakse päriselt koos või mitte.
Kui kõik lõpuks kaldale tagasi jõudsid, oli tunne üsna sarnane – inimesed olid ennast ületanud. Ja võib-olla kõige olulisem: nad said ühise kogemuse, millele hiljem tööl tagasi viidata.
Vahel tulebki inimesed kõigepealt päriselt ühte paati panna.
#willitmaketheboatgofaster
„Aga mis on sellise koolituse päris väärtus?“
See küsimus küsiti minult pärast üritust ja ausalt öeldes oli see väga hea küsimus.
Ei, eesmärk ei ole inimesi sõudma õpetada. See oleks üsna mõttetu.
Paati kasutame pigem turvalise ja väga ausa keskkonnana, kus meeskonnatöö põhitõed tulevad sekunditega nähtavale.
Paadis juhtub kolm asja, mis kontoris jäävad tihti peitu:
-
ühine eesmärk on kristallselge — kas paat liigub või ei liigu
-
iga roll loeb — kui üks inimene tegutseb omas rütmis, tunnetab seda kohe kogu meeskond
-
koostöö kvaliteet on füüsiliselt tuntav, mitte lihtsalt teooria slaidil
See on hästi kokku võetud raamatus Will it Make the Boat Go Faster? — küsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid selles, mis päriselt viib edasi ühist tulemust.
Kas üks paadikogemus muudab ettevõtte päevapealt ära? Loomulikult mitte.
Aga see annab meeskonnale ühise kogemuse ja ühise keele. Midagi, millele hiljem päris töös tagasi viidata.
“Kas me praegu sõuame ühes rütmis või teeb igaüks oma tõmmet?”
Foto: Raul Mee